Vana koolimaja eluvõime sõltub selles pakutavate teenuste elujõulisusest ja maja üldise renoveerimise-investeeringute tasemest. Üldise arendamisega tegeleb Lindi Külaselts aga ka Pärnu Linnavalitsus (omanik). Pärnu LV on hoone andnud Külaseltsile esialgu 10-ks aastaks (2020-2030) kuid taotleme peagi sellele pikaajalisemat hoonestusõigust.

Kohe maja kõrval asuvad kolm muljet avaldavate mõõtmetega ja rahuldavas seisukorras pärna. Suurim asub Lindi oja kaldal ning haruneb 1,3 m pealt kolmeks. Kõrgus sellel puul on 36,5 m ja ümbermõõt 7,30 m. Teised kaks asuvad koolimajale lähemal. Kõrgus nendel puudel on umbes 30 m ja ümbermõõt üle 4 m. Arvatakse, et puude vanus on umbes 480 aastat, kuna pärnad on pärit mõisa ajast, mil teadaolevalt rajati mõisa juurde pärnade park.

Vana koolimaja sisuga täitmisel (teenuste ja allrentnike valikul) lähtutakse küla kogukonna vajadustest (selleks tehakse aegajalt uuringuid. Esmane lähteuuring oli 2020: https://www.lindi.ee/lindi-kulaselts/meie-kula-inimeste-motteid-lindi-vanast-koolimajast/). Niisiis peab majas teenust pakkuv allrentnik kasutama ruume hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, mis tuleneb objekti kasutamise otstarbest – kogukonna hoone ja Lindi Külaseltsi põhikirjalistest eesmärkidest – Lindi küla säilitamiseks, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamiseks, külaelanike huvide ja vajaduste kaitsmiseks.

Teenuse pakkujaga, kes tahab majja tulla, sõlmitakse rendileping, mis kehtib vastavalt läbirääkimistele mingi esialgse tähtajaga (näiteks viis aastat), et ruumide kohandamine rentniku tegevuse tarbeks oleks mõttekas. Kui enne lõppu soovitakse lepingu pikenemist, pikeneb tähtaeg vastavalt sellel ajal kokku lepitud perioodi võrra – sõltub ju mh sellest, kas vastavaid ruume on ehk rohkem mingiks muuks küla kogukonnale oluliseks otstarbeks vaja. Samuti tuleb siis uuesti hinnata maja üldkorda (kui vahepeal on investeeritud soojapidavusse vms) ja sellest tulenevaid tingimusi.

Rendi tingimuste aluseks on ruumi suurus (nt 30 m² ) ja selle paiknemine majas (kui palju on oluline, et üldpinnad toimiks – 1. või ka 2. korrus, üldised kulud jaotatakse rentnike vahel, sh Külaselts). Rent on algusaastatel pigem madal, st põhiosa rentniku kuludest tuleneb oma ruumide remonti panustamisest ning tekkivate kõrvalkulude (elekter, vesi jne) katmisest. Rentnikul on õigus teha pädevaid ja kvaliteedis kokku lepitud muudatusi (näiteks ahjud, veesüsteem, aknad, põrandad jne) ja parendusi (pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist). Lepingu lõppemisel võib tehtud parenduse või muudatuse ära/kaasa võtta, kui see on Poolte vahel kokku lepitud ja on võimalik rendiruumi kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, ei või rentnik nõuda hüvitist.

Eraldi käsitletav on kogukonna keldri kasutamine. Keldris on head hoiutingimused, see on renoveeritud 2022. aasta suvel ja kui keegi soovib oma tooteid seal hoiustada, siis võtke julgelt ühendust. Hind esimesel aastal tasuta, hiljem kokkuleppel (esialgne hinnakiri riiuli põhiselt 1m ühel hooajal 1 euro, või üks ruum üheks hooajaks 50 eurot).

Renditavat ruumi võib kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuse raames ja Lepingus määratud eesmärkidel. Külakogukonnal on õigus eeldada ja nõuda ruumide avalikkusele lahti olemist (avalike teenuste osutamist) vähemalt ühel päeval nädalas.

Maja tehnilised andmed:

• Ehitusaeg: 1927 (Karl Jõgi projekti eeskujul, joonestanud A. Sepp)
• Ehitusmaht: I korrus 350 m2, II korus 312 m2, kelder 92 m2
• Kütteseadmed: Ahjud (hetkel mittetöötavad), õhk-õhk soojuspump, elektriküte
• Kanalisatsioon: välja ehitatud 1998 (Biopuhasti MIT 3)

Maja parendustööd, mida on vaja kriitiliselt teha (kiire):

• Korstnapitsid katusel uuesti laduda
• Ahjud ja korstnad (hetkel Päästeamet keelanud nende kasutamise)
• Õhksoojuspumbad
• Korrastada (uuendada) maja fassaad, trepp, vihmasirm, välisuksed, lisada kaldtee
• Korrastada aknad, soojapidavaks
• Eraldada I ja II korrus ning pööning tuletõkke tsoonideks (EI30)
• Sissesõidu tee uuendada
• Kindlustada kuur (et see kokku ei kukuks ja vihma eest varju pakuks)
• Teha maja projekt (digitaalne) edasiseks tegevuseks (sh elektri, kütte jms)

Suuremas plaanis oleks vaja teha:

2003. aastal tehti Audru Vallavalitsuse poolt põhiprojekti staadiumis plaan maja renoveerimiseks ja laiendamiseks. Toona oleks see eelarvestuse kohaselt maksma läinud … Ilmselt ei ole sama projekti järgi mõistlik maja tänapäeval renoveerida. Kuid sarnaselt tollele ajale oleks vaja:

• Vahetada katus (valtsplekk)
• Soojustada seinad (10cm vill, tuuletõke, laudis)
• Soojustada vundament ja põrandad (5cm peno, plaat)
• Maaküte ja vesiradiaatorid
• Elektrisüsteem uuendada
• Vee ja kanalisatsioonisüsteem uuendada
• ATS süsteem, varuväljapääs II korrusele
• Teha vanale majale sobiv ja ajaloolist väärtust kandev kaasaegne siseviimistlus
• Aknad (välisseinaga samasse tasandisse)
• Soojustagastusega ventilatsioon
• Maja parkla korrastada
• Kogu haljastus maja ümber uuendada (vana mõisapark)
• Uuendada kuur jm kõrvalhooned